Aserbaidžaani köök

No Comments Uncategorized

05_small

Aserbaidžaani rahvusköök on väga rikkalik ja mitmekesine, teada on enam kui 2000 just sellele rahvale iseloomulikku rooga. Lai on lihatoitude sortiment, rohkesti kasutatakse Kaspia meres, arvukates jõgedes ja järvedes leiduvat kala.
Aserbaidžaanid armastavad tihedaid pakse kastmeid. Nende valmistamiseks kasutatakse hapupiima ja küüslauku või äädikat ja küüslauku ning teisi aserbaidžaani köögile iseloomulikke aineid. Kala juurde näiteks pakutakse kõige sagedamini kastet, mille tegemiseks on kasutatud granaatõuna mahla. Ilmade soojenedes väheneb liha- ja jahutoitude osakaal ning eelistatakse taimetoitu. Eriti hinnatud on kõikvõimalikud aedviljasalatid.

Aserbaidžaanide eriline austus kuulub leivale. Leiba peetakse toidulaua peamiseks rikkuseks ja seda valmistatakse väga erinevaid sorte. Kui laual on koos teiste toiduainetega ka leib, alustatakse söömist just sellest: niimoodi
näitavad aserbaidžaanid oma sügavat austust leiva vastu. Ühtaegu on see ka kinnitus, et midagi leivast paremat laual olla ei saa. Leiva nimel antakse ka vandeid.

Üheks suurepäraseimaks toiduks peavad aserbaidžaanid pilaffi. Aserbaidžaanis, mida võib pidada riisi üheks kodumaaks, valmistatakse enam kui 200 erinevat liiki pilaffi.

Eriline koht sealses rahvusköögis kuulub maiustustele ja kondiitritoodetele, teiste hulgas muidugi meilgi tuntud halvaale. Seda on soodustanud asjaolu, et neis paigus on ammustest aegadest toodetud suhkrut. Tõelise hõrgutise valmistamine on iga hea perenaise auasi.

Rahvusköögi tähendust võib hinnata selle mõju järgi teiste rahvaste toitumistavadele. Kui laiemalt on tuntud näiteks hiina või prantsuse köögi mõjutused, siis olgu siinkohal öeldud: aserbaidžaani köök on saanud suures osas aluseks naaberrahvaste toitumisharjumustele.

(«RAHVUSED EESTIS. ASERBAIDŽAANID»)

Facebook